Pühapäeval 8. jaanuaril 2012 pärast jumalateenistust annab Eesti Kunsti Toetusfondi juhataja  Liis Klaar üle 2011 aastal sihtotstarbeliselt kogutud summa, 3200€, koguduse õpetajale pastor Toplaanele. Et annetusi saada korraldas EKT internetis kunstioksjoni, Niguliste kirikus Roode altari tutvustuse ning suvel Illimar Pauli Tallinna motiividega graafiliste lehtede müügi Radisoni katuseterrassi eelruumis.

Täname siinjuures kõiki annetajaid ja soovime ilusat aastalõppu ning loodame toredale koostööle ka järgmisel aastal.

Kõike hääd soovides
Liis Klaar
EKT juhataja

Eesti Kunsti Toetusfond korraldas 16. mail tuluürituse Nigulistes  ning tutvustas Herman Rode altarikujundust Niguliste kirikus.

Niguliste direktor, Tarmo Saaret, rääkis  kiriku kunstiväärtuste restaureerimisest, mis on ülimalt kulukas, aga väga hädavajalik. Paljudes Eesti kirikutes on kunstitöid millede restaureerimine on hädavajalik, muidu tööd hävivad ja tulevastele põlvedele pole enam midagi näidata!

Eesti Kunsti toetusfond otsustas viimasel koosolekul korjata annetusi Kuressaare Laurentsiuse altari maali ja altari restaureerimiseks. Hea kunstisõber, palun aita ka Sina!

Eesti Kunsti Toetusfondi annetusarved on:

• Swedbank  221032030568
• SEB  10220034379014

Täname siinjuures ürituse esimesi toetajaid:

Ivo Mahhov

Matti Klaar

Teet Järvekülg

Raivo Paron

Mari ja Jaanus Rahumägi

EKT korraldab koostöös Vaal galeriiga heategevusoksjoni, kus tuleb enampakkumisele 20 teost, autorite hulgas sellised hinnatud kunstnikud nagu Eduard Wiiralt, Evald Okas, Valdemar Väli, Andrus Kasemaa, Arnold Vihvelin jt. Oksjon toimub internetis (täpsem info ja registreerimine www.vaal.ee) ning kestab 25.veebruarist 1. märtsini. Kõik tööd on oksjonile annetanud fondi nõukogu liikmed, kogu tulu läheb Eesti kunsti väärtteoste restaureerimiseks.

18. novembril, pärast pikka restaureerimisperioodi, esitles fond N. Triigi maali “Lennuk” publikule.

KUMUs toimunud pressikonverentsil esinesid Marika Valk Eesti Kunstimuuseumist, Rain Lõhmus, Andrus Reinsoo ja Kylli Hansen Eesti Kunsti Toetusfondist. Teose restauraator Margit Pajupuu tutvustas lühidalt teose restaureerimise käiku.

17. novembril täitub Eesti Kunsti Toetusfondil viis tegutsemisaastat. Sünnipäeva tähistatakse N. Triigi maali “Lennuk” esitluse ja väikese peoga KUMUs. Triigi “Lennuk” on olnud avalikkuse eest varjul juba mitu aastat, kuid naaseb nüüd taas KUMU püsiekspositsiooni. Maali restaureerimine kestis ligi aasta ning läks maksma rohkem kui 74 000 krooni.

Eesti Kunsti Toetusfond tähistab viiendat tegevusaastat Nikolai Triigi ühe tippteose “Lennuk” avamise ja heategevusliku kunstikalendri esitlusega

Eesti Kunsti Toetusfond tähistab oma viiendat tegevusaastat, tuues avalikkuse ette Eesti kunstiklassika ühe tippteose – Nikolai Triigi muinasjutulise maali “Lennuk” – taastatud kujul. Toetusfond on kogunud ligi 800 000 krooni Eesti kunsti kullafondi kuuluvate taieste restaureerimiseks ja aidanud taastada üle 50 tippteose. Äsja valmis fondil ka heategevusliku suunitlusega eksklusiivne N. Triigi tööde reprodega kunstikalender 2009.

Eesti kunstiklassika taastamiseks viie aasta eest asutatud Eesti Kunsti Toetusfond on nõukogu esimehe Andrus Reinsoo sõnul suutnud lühikese ajaga korda saata suuri asju. “Oleme üsna märkamatult tegutsedes kogunud raha Eesti kunsti kullafondi taastamiseks ja aidanud restaureerida meie tippkunstnike märgilise tähendusega töid. Üheks näiteks on ka äsja lõppenud pikk ja keerukas töö Triigi maaliga “Lennuk”,” lausus Reinsoo. Ta lisas, et fondi eesmärk on aidata otseselt kaasa rahvusliku kunstiväärtuse säilimisele ja tõsta ka avalikkuse teadlikkust kunsti taastamise vajalikkusest.

Eesti Kunsti Toetusfondi juht Külli Hansen ütles, et muuseumide kogudes olevate kunstiklassika tippteoste olukord on üsna erinev ja kunsti taastamine peab olema pidev protsess. Viimase aja tõsised kärped muuseumide eelarvetes tähendavad aga paljudele kunstikogude restaureerimise külmutamist. “Toetusfondi tegevus on laiemat kultuuriloolist tähendust omav heategevuslik algatus, mis vajaks kõigi eestimaalaste tuge. Kunsti restaureerimine on oluline rahvuslik missiooniprojekt, sest keegi peale meie enda ei hakka kunagi hoolitsema Eesti kunsti- ja kultuuripärandi säilimise eest,” rääkis Hansen.

Toetusfondi iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud heategevuslik kunstikalender 2009 jätkab Nikolai Triigi loomingu esiletõstmist, nii nagu 2008. aasta kujunes fondi tegemistes Wiiralti aastaks. Triigi tööde reprodega kalender ilmus A2 formaadis ja sündis mitme partneri koostööna. Kalender annab ülevaate Eesti ühe omanäolisema ja mitmekülgsema kunstniku loomingust, esitledes tema maale, raamatuillustratsioone, kujundusgraafikat ja vinjette. Eksklusiivset kõrgekvaliteedilist kunstikalendrit valmistati vaid 1000 eksemplari ja see on heaks maiuspalaks nii kunstihuvilistele organisatsioonidele kui firmadele. Samuti sobib see ideaalselt aastalõpu kingiks või väärikaks firmameeneks, seejuures suunatakse kalendri müügist saadud raha taas Eesti kunstiklassika taastamiseks.

Sihtasutus Eesti Kunsti Toetusfond on 2003. aastal erakapitali toel loodud fond, mille eesmärgiks on toetada Eesti kunstiklassikasse kuuluvate teoste restaureerimist. Eesti Kunstimuuseumi juurde loodud fond on sisuliselt esimene ja ainus organisatsioon Eestis, mis tegeleb heategevuslikus korras rahvusliku kunstiväärtuse säilitamisega.

Toetusfondi algusaastate eesmärgiks oli toetada nende tööde taastamist, mida sooviti eksponeerida Eesti Kunstimuuseumi uues hoones – KUMUs. Sel perioodil taastati mitmeid olulisi töid: näiteks Ants Laikmaa “Väike Alma”, J. Greenbergi “Kodutud”, mitmeid O. Kallise ja E. Viiralti töid.

2006. aastal laiendas fond tegevust ja hakkas toetama kõiki Eestis asuvaid muuseumeid, mille hulgas on suurimas hädas just väikesed maakonnamuusemid. Sel moel on toetatud näiteks pallaslase Jaan Vahtra tööde taastamist Tartumaa Muuseumis, Jaan Malini kunsti Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi kogudes jpm.

Fondi loojad ja nõukogu liikmed on Eestis tuntud tippjuhid ning ühiskonnategelased, kes peavad Eesti kunstipärandi säilimist meie rahva kestmisel oluliseks. Nõukogusse kuuluvad praegu Heiti Allmäe, Aimar Jugaste, Kalle Kiigske, Epp Kiviaed, Aavo Kokk, Rain Lõhmus, Erkki Peetsalu, Andrus Reinsoo, Toomas Sildmäe ja Paul Varul.

Nõukogu jagab restaureerimistoetuseid muuseumide taotluste alusel ning seni on otsuste tegemisel olnud prioriteediks Eesti kunstiklassika tööde taastamine. Samas on vajadused restaureerimise järele mitmeid kordi suuremad. Taastamist vajab ka Eestis asuv baltisaksa kunst, vene vanausuliste ikoonid ja mitmed haruldased keskaegsed gobeläänid, mille restaureerimist fond seni pole saanud toetada.

Viie aasta jooksul on fondi abiga taastatud üle 50 teose. Nende hulgas on lisaks nimetatud autoritele ka E. Ole, A. Starkopfi, Ü. Õuna ja paljude teiste tuntud autorite töid. Toetuste kogusumma ulatub 800 000 kroonini ja sisaldab lõputul hulgal restauraatorite töötunde. Näiteks A. Laikmaa pastelli “Väike Alma” restaureerimiseks kulus üle 400 tunni tööaega ja ligi 100 tundi seisis töö presside all.

Eesti Kunsti Toetusfond on oma tegevuse rahastamiseks korraldanud erinevaid ettevõtmisi alates kunstioksjonite läbiviimisest kuni Viiralti tööde motiividega pangakaartide väljaandmiseni. Kõige populaarsemaks ja tulutoovamaks on kujunenud heategevuslikud kunstikalendrid. Need on valminud G. Reindorffi, K. Mägi ja E. Viiralti tööde põhjal ning viimane, 2009. aasta kalender kujutab N. Triigi loomingut.

Eesti Kunsti Toetusfondi ja Eesti Kunstimuuseumi ühistööna on Adamson-Ericu muuseumi 25 aastapäeva puhul valmis saanud kunstniku töödega 2009. aasta kalender.
Selle formaat on 32,5 x 32 cm ning tekstid on neljas keeles – eesti, vene, soome ja inglise. Kalender on müügil raamatupoodides ning selle ostja saab kingituseks priipääsme Adamson-Ericu muuseumisse.
Kalendrit saab tellida ka fondist, telefonil 5106865 või saates kirja aadressile info@ekt.ee.

Valminud on 2009.aasta kunstikalender, mille tööde autoriks on N. Triik.

Kalendri kaanele on valitud muinasjutuline kolmikmaal “Lennuk” (1910), millel on kujutatud Kalevipoja müstilist laeva. “Lennuk” on töö, mis on restaureeritud fondi rahadega ja mille taastamisele on kaasa aidanud kõik fondi eelmiste kalendrite ostjad ning toetajad.
Lisaks maalidele on kalendris kujutatud ka läbilõige eesti ühe mitmekülgsema autori teistest töödest – raamatukujundusest, illustratsionidest ja graafikast.

Triigi kalendrit saab tellida fondi kaudu ning selle hind on 500 krooni.

Eesti Kunsti Toetusfond otsustas toetada nelja muuseumi museaalide restaureerimist.

Maikuus laekus fondile seitse restaureerimistaotlust kogusummas 436 188 krooni. Fondi nõukogu hindas kõiki taotluseid olulisteks. Arvestades fondi selle aasta suurt tähelepanu Wiiralti loomingule, toetas fondi nõukogu seekord suures mahus just Wiiralti tööde taastamist.

1. Eesti Kunstimuuseum – 38 000 krooni

Stockholmi Eesti Komitee poolt kingitud E.Wiiralti 18 teose konserveerimiseks valmistamaks ette 2009. suvel toimuvat näitust

2. Eesti Rahvusraamatukogu – 22 000 krooni

E.Wiiralti 11 teose konserveerimiseks ja restaureerimiseks

3. Tartu Kunstimuuseum – 36 000 krooni

Anton Starkopfi viie puuskulptuuri konserveerimiseks valmistamaks ette kunstniku 2009. a. toimuvat 120. sünniaastapäevale pühendatud näitust

4. Tartumaa Muuseum – 4000 krooni

Jaan Vahtra joonistuste konserveerimiseks

————————————————————————————————

Allpool on ära toodud kõik laekunud taotlused tähestikuses järjekorras:

1. Eesti Ajaloomuuseum – 79 084 krooni

Evald Okase pannoo “Rahvaste sõprus” konserveerimise I etapp

2. Eesti Kunstimuuseum – 150 604 krooni

E. Wiiralti 18 teose konserveerimine

3. Eesti Rahvusraamatukogu – 22 000 krooni

E. Wiiralti 11 teose konserveerimine

4. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum – 72 000 krooni

1. V. Loik maal “Asta Otsa portree” konserveerimine
2. E. Haggi skulptuuri “Arne Üksküla portree” valamine pronksi

5. Tartu Kunstimuuseum – 36 000 krooni

1. Anton Starkopfi viie puuskulptuuri konserveerimine
2. Kliimaseadme ostmine puuskulptuuride eksponeerimiseks näitustel
3. A. Laikmaa pastellmaalide vormistamine raamidesse

6. Tartumaa Muuseum – 4000 krooni

Jaan Vahtra kuue pliiatsijoonistuse konserveerimine

7. Tartu Ülikooli ajaloo muuseum – 50 000 krooni

1. M. Kilgi õlimaalide “Naisisik värvib ruumis õliradiaatoreid” ja “Kunstnik Andrus Kasemaa ateljees” konserveerimine
2. Baltisaksa naiskunstnik Julia Hagen- Shwarzi õlimaali ” Skizze zum Bilde Alezander III in Aula der Universität zu Dorpat” konserveerimine

Täname kõiki taotlejaid, järgmise taotlusvooru tähtaeg on 1. oktoober 2008.

]]> http://ekt.ee/2008/06/restaureerimistoetused-taas-jagatud/feed/ 0 http://ekt.ee/2008/06/fondi-poolt-toetatud-naitus-voitis-muuseumiroti-auhinna/ http://ekt.ee/2008/06/fondi-poolt-toetatud-naitus-voitis-muuseumiroti-auhinna/#comments Wed, 04 Jun 2008 12:29:59 +0000 EKT http://ekt.ee/?p=148

Eesti Kunsti Toetusfondifondi poolt toetatud näitus “Iluraam – raami ilu” võitis Eesti muuseumide näituste konkursil Muuseumirott 2008 peapreemia.
Näitust saab vaadata Adamson-Ericu muuseumis kuni 6. juunini ja see pakub kindlasti huvi kõikidele, kes tegelevad piltide vormistamisega.
Näitus tutvustab ajaloolisi raame ja nende restaureerimise võimalusi ning annab ülevaate erinevatel ajastutel kasutusel olnud raamidest.

Eesti Kunsti Toetusfondi uus firmastiil osaleb konkursil Kandiline muna 2008. See on Eesti reklaamikonkursi Kuldmuna 2008 alakonkurss, mille raames hinnatakse graafilist disaini. Fondi firmastiili esitas konkursile reklaamifirma DDB Eesti. Konkursi tulemused selguvad reedel, 4. aprillil.