17. novembril täitub Eesti Kunsti Toetusfondil viis tegutsemisaastat. Sünnipäeva tähistatakse N. Triigi maali “Lennuk” esitluse ja väikese peoga KUMUs. Triigi “Lennuk” on olnud avalikkuse eest varjul juba mitu aastat, kuid naaseb nüüd taas KUMU püsiekspositsiooni. Maali restaureerimine kestis ligi aasta ning läks maksma rohkem kui 74 000 krooni.
Eesti Kunsti Toetusfond tähistab viiendat tegevusaastat Nikolai Triigi ühe tippteose “Lennuk” avamise ja heategevusliku kunstikalendri esitlusega
Eesti Kunsti Toetusfond tähistab oma viiendat tegevusaastat, tuues avalikkuse ette Eesti kunstiklassika ühe tippteose – Nikolai Triigi muinasjutulise maali “Lennuk” – taastatud kujul. Toetusfond on kogunud ligi 800 000 krooni Eesti kunsti kullafondi kuuluvate taieste restaureerimiseks ja aidanud taastada üle 50 tippteose. Äsja valmis fondil ka heategevusliku suunitlusega eksklusiivne N. Triigi tööde reprodega kunstikalender 2009.
Eesti kunstiklassika taastamiseks viie aasta eest asutatud Eesti Kunsti Toetusfond on nõukogu esimehe Andrus Reinsoo sõnul suutnud lühikese ajaga korda saata suuri asju. “Oleme üsna märkamatult tegutsedes kogunud raha Eesti kunsti kullafondi taastamiseks ja aidanud restaureerida meie tippkunstnike märgilise tähendusega töid. Üheks näiteks on ka äsja lõppenud pikk ja keerukas töö Triigi maaliga “Lennuk”,” lausus Reinsoo. Ta lisas, et fondi eesmärk on aidata otseselt kaasa rahvusliku kunstiväärtuse säilimisele ja tõsta ka avalikkuse teadlikkust kunsti taastamise vajalikkusest.
Eesti Kunsti Toetusfondi juht Külli Hansen ütles, et muuseumide kogudes olevate kunstiklassika tippteoste olukord on üsna erinev ja kunsti taastamine peab olema pidev protsess. Viimase aja tõsised kärped muuseumide eelarvetes tähendavad aga paljudele kunstikogude restaureerimise külmutamist. “Toetusfondi tegevus on laiemat kultuuriloolist tähendust omav heategevuslik algatus, mis vajaks kõigi eestimaalaste tuge. Kunsti restaureerimine on oluline rahvuslik missiooniprojekt, sest keegi peale meie enda ei hakka kunagi hoolitsema Eesti kunsti- ja kultuuripärandi säilimise eest,” rääkis Hansen.
Toetusfondi iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud heategevuslik kunstikalender 2009 jätkab Nikolai Triigi loomingu esiletõstmist, nii nagu 2008. aasta kujunes fondi tegemistes Wiiralti aastaks. Triigi tööde reprodega kalender ilmus A2 formaadis ja sündis mitme partneri koostööna. Kalender annab ülevaate Eesti ühe omanäolisema ja mitmekülgsema kunstniku loomingust, esitledes tema maale, raamatuillustratsioone, kujundusgraafikat ja vinjette. Eksklusiivset kõrgekvaliteedilist kunstikalendrit valmistati vaid 1000 eksemplari ja see on heaks maiuspalaks nii kunstihuvilistele organisatsioonidele kui firmadele. Samuti sobib see ideaalselt aastalõpu kingiks või väärikaks firmameeneks, seejuures suunatakse kalendri müügist saadud raha taas Eesti kunstiklassika taastamiseks.
Sihtasutus Eesti Kunsti Toetusfond on 2003. aastal erakapitali toel loodud fond, mille eesmärgiks on toetada Eesti kunstiklassikasse kuuluvate teoste restaureerimist. Eesti Kunstimuuseumi juurde loodud fond on sisuliselt esimene ja ainus organisatsioon Eestis, mis tegeleb heategevuslikus korras rahvusliku kunstiväärtuse säilitamisega.
Toetusfondi algusaastate eesmärgiks oli toetada nende tööde taastamist, mida sooviti eksponeerida Eesti Kunstimuuseumi uues hoones – KUMUs. Sel perioodil taastati mitmeid olulisi töid: näiteks Ants Laikmaa “Väike Alma”, J. Greenbergi “Kodutud”, mitmeid O. Kallise ja E. Viiralti töid.
2006. aastal laiendas fond tegevust ja hakkas toetama kõiki Eestis asuvaid muuseumeid, mille hulgas on suurimas hädas just väikesed maakonnamuusemid. Sel moel on toetatud näiteks pallaslase Jaan Vahtra tööde taastamist Tartumaa Muuseumis, Jaan Malini kunsti Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi kogudes jpm.
Fondi loojad ja nõukogu liikmed on Eestis tuntud tippjuhid ning ühiskonnategelased, kes peavad Eesti kunstipärandi säilimist meie rahva kestmisel oluliseks. Nõukogusse kuuluvad praegu Heiti Allmäe, Aimar Jugaste, Kalle Kiigske, Epp Kiviaed, Aavo Kokk, Rain Lõhmus, Erkki Peetsalu, Andrus Reinsoo, Toomas Sildmäe ja Paul Varul.
Nõukogu jagab restaureerimistoetuseid muuseumide taotluste alusel ning seni on otsuste tegemisel olnud prioriteediks Eesti kunstiklassika tööde taastamine. Samas on vajadused restaureerimise järele mitmeid kordi suuremad. Taastamist vajab ka Eestis asuv baltisaksa kunst, vene vanausuliste ikoonid ja mitmed haruldased keskaegsed gobeläänid, mille restaureerimist fond seni pole saanud toetada.
Viie aasta jooksul on fondi abiga taastatud üle 50 teose. Nende hulgas on lisaks nimetatud autoritele ka E. Ole, A. Starkopfi, Ü. Õuna ja paljude teiste tuntud autorite töid. Toetuste kogusumma ulatub 800 000 kroonini ja sisaldab lõputul hulgal restauraatorite töötunde. Näiteks A. Laikmaa pastelli “Väike Alma” restaureerimiseks kulus üle 400 tunni tööaega ja ligi 100 tundi seisis töö presside all.
Eesti Kunsti Toetusfond on oma tegevuse rahastamiseks korraldanud erinevaid ettevõtmisi alates kunstioksjonite läbiviimisest kuni Viiralti tööde motiividega pangakaartide väljaandmiseni. Kõige populaarsemaks ja tulutoovamaks on kujunenud heategevuslikud kunstikalendrid. Need on valminud G. Reindorffi, K. Mägi ja E. Viiralti tööde põhjal ning viimane, 2009. aasta kalender kujutab N. Triigi loomingut.